Oh, seda kevadet…

… oh, milline rõõm 🙂 päike paistab armastavalt silma,  kopsud on mõnusast värskest kevadõhust punnis ja lindudel on pulmalaulud juba noka vahel.  Lapsed, nemad juba teavad: liivakast ei ole enam jääs, jess,  sopakoogi kohvik on avatud, kus koogi valik on piiritu-peamiselt mõistagi küllusliku shokolaadiga.  Jalgratastelt on tolm pühitud ja teinud oma esimesed sõidud ja loomulikult need hommikused jäätunud lombid on lemmikud, kas jõuab enne õue kui päike krõpsjää ära sulatab… ise nad on rõõsad ja pakatavad naerust – mida hing veel ihkab…

Koos kevadega saabub ka selle aasta esimene  avatud laupäev 8. märtsil Anija mõisas- kevadine ja naistepäeva hõnguline…põnevat tegemist ja avastamist jagub!

Mängutoas meisterdame huvilistega armsaid lavendlinukke.

Lavendlinukk on väike, armastusest tulvil ja head energiat täis, nukuke.  Nukk on valmistatud ainult looduslikest ja võimalikult palju taaskasutatavatest materjalidest. Täitmiseks kasutatame lambavilla ja erinevaid teravilju (nt:  nisu, oder, tatar, hirss, riis, jms.) ning lisaks oma kasvatatud kuivatatud lavendliõisi. lavendlinukk on lihtsa näoga või hoopis näotu, et jätta kujutlusvõimele ruumi. Need nukukesed on laste lemmikud . Kuid täiskasvanutele on nad  suurepärased sõbrad pingelistes olukordades, justnagu stressipall nuku kujul.  

Näited nukkudest:

Lavendlinukud

Lapsevanemad tähelepanu teile!!! Lastele jagub samuti tegevust, nende päralt on terve saal kus joosta 🙂 jehuuu!!! Seal kaasatakse nad ka teatraalsetesse fantaasiamängudesse, kus nendega tegelevad juhendajad.  Raamatukogus on muinajututund ja meisterdamine. Tegevustest väsinud lapsed saavad mängutoas puhata ja patjadel oleskleda. Päikesepaistelise ilmaga on võrratu avastada mõisaparki.

Võtke aga mudilased kaasa ja tulge mõisa…

Päikeselise kohtumiseni laupäeval 😀

Advertisements

Aeg see lendab linnutiivul…

Hämarad sügisõhtud on  akende taha hiilinud ja  puud on oma kaunid leherüüd seljast heitnud, astumaks talvele vastu kogu oma alastuses. Loodus sätib end puhkama…kuid tegelikult on päris segaduses teine. Alles hiljuti õitsesid maja nurgal võililled, kuulsin , et olla sinililligi nähtud, kukeseentest ja pungadest puudel rääkimata…

Selle loodusega siis sellised segadust tekitavad lood, kuid mängutoas on segadusest saanud kord. Udused, jahedad hommikud ja varakult ligihiiliv õhtuhämarus toob vaikuse. On mõtisklemise aeg.  Tunnen nüüd, et käes on ka aeg teha tagasivaade möödunud kuudel  Mõisalapse mängutoas toimunule.

(Jah, mis seal salata, olen neil möödunud kuudel olnud laisk kirjutaja 🙂  .  Sügis on üks puhkamise aeg ma ütlen…)

Selles postituses annan suurema sõnaõiguse piltidele, mis teadagi-räägivad rohkem. (Tegelikult oli/on mul pilte kujunemisest rohkemgi, kuid pea nädal tagasi sain hakkama apsuga mille nimi on “DELETE ALL” ning suutsin kustutada arvuti kettalt  pea-aegu kõik foto-ja videofailid. Kuid õnneks on suur osa neist peagi tagasi,  jagan kindlasti kujunemise piltide juurde lisa.

On ikka osavaid inimesi kes küberprügikastis sobrada oskavad! Kummardus!!!

Selline ta siis oli, enne meid…

DSC_0041      DSC_0048

                     

   …kujunes koos meiega…

DSC_0022      DSC_0035               

 …armsaks ja õdusaks mängupaigaks.                                                                                                                    20131005_140806

SUUR, SUUR tänu kõigile, kes selle armsa paiga kujunemisloole kaasa aitasid ja tükikese endast lisasid!!!

Vahepealse aja sisse jäi ka vaikne hingedepäev. Sel päeval meenutasime oma lahkunud lähedasi – lastega meisterdasime mesilasvahast küünlaid, et hinged näeksid koju tulla.  Kõnelesime hingedeajast  ning mõistatasime mõistatusi.

Minu jaoks oli too päev natuke ärev, see oli minu esimene kogemus midagi seesugust läbiviia.  Kuid sooja tunde ja meehõngu jättis mitmeks päevaks hinge. Aitäh, armsad lapsed ja lapsevanemad, kes te selle päeva meeldejäävaks tegite!

20131102_124327 20131102_125227 20131102_124207 20131102_124013 20131102_123853

Lapsed olid mesilasvaha küünalde meisterdamisest lausa võlutud 🙂

Jõulud on peagi saabumas ja pime aeg aina süveneb, seega jõuluootel meisterdame taas 🙂  eksole?!

Unistused

Käes on juba kesköö ja ritsikad siristavad väljas nii imeliselt…

…ja Mõisalapse mängutoa projekt on käima läinud, HURRAAA!!!

Veebruaris võtsime (mina ja Jaana) ette tee tundmatusse. Seisime silmitsi esmakordse projektikirjutamise kogemuse ammutamisega. Aega oli meil vähe. Projekt keerles mõtteis nii ööl kui päeval. Ühesõnaga, projekt sai tehtud ja saadetud- huuh! Kogemustega mõisapere toetas meid nõu ja jõuga-suur tänu ja kummardus neile!

Oehh, jah nüüd on see möödas-tulemuste ootamine, mõtlemine, lootmine, lootuse kustumine, jälle lootus ja unistamine…ja siis tuli positiivne uudis, jess, me saime toetuse KOP-ist (Kohaliku Omaalgatuse Programm). Rõõm oli nii suur ja süda hõiskas-kõik sees hõiskas 😀  HURRAAA!!!!    Pikk samm sai jälle ühe unistuse täitumisele lähemale astutud.

Siin me nüüd oleme – mõtleme, teeme, unistame ja loome. Tasapisi realiseerub kõik, mis hetkel suures jaos veel paberil ja mõtetes seisab. Pisitasa oleme tühjaks kolinud mängutoa ruumid, vajaliku osa mööblist omale välja sorteerinud ja restaureerimis järjekorda viinud. Mängutoa   sanitaarremont on alanud. Kõik vabatahtlikud abistajad võtame avasüli vastu meid toetama – kellel on kaasa võtta head nõu, kellel jõudu, kellel enda remondist ülejäänud materjale jms. Kellel lihtsal toetav ja rõõmus meel 🙂 

Olete väga oodatud!!! 

Kõik algab unistustest! Mul oli ammune unistus mille kuju ajas küll muutus, kuid sisu on endine – tegeleda ja pakkuda huvitavat tegevust lastele mõnusas ja võimalikutl looduslähedaste elementidega keskkonnas.  Mina usun unistuste väesse!  

Unistused täituvad 🙂

Merle